Kas lammutamine on ehitamine ja millal on vaja lammutusluba?

Seda, et maja või suvila ehitamiseks on vaja projekti ning ehitusluba, teab enamasti igaüks,
kes ehitamisega kuigivõrd kokku on puutunud. See aga, et ehitusseadustiku kohaselt on ka
lammutamine ehitamine, tuleb paljudele üllatusena. Eks see vähemasti keelelisest
vaatenurgast mõnevõrra absurdihõnguline olegi, kuid seadus on seadus ning näeb ette, et ka
lammutamiseks tuleb taotleda ehitusluba – lihtsuse huvides räägime edaspidi
lammutusloast.

Et oleks üheselt selge, mida tähendab lammutamine, toome siinkohal ära lammutamise
õigusjärgse definitsiooni.

Ehitise lammutamine on ehitamine, mille käigus ehitis eemaldatakse või likvideeritakse
osaliselt või täielikult. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale
sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk
taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale
olemuslikult uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise ehitise ehitamisega, see
tähendab püstitamise või rajamisega. Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle
kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu.

Sageli, eeskätt maapiirkondades, müüakse kinnistuid koos hoonetega, mis on kehvas
seisukorras, pahatihti sisse varisenud katuste või seinakonstruktsioonidega. Kui säärastel
hoonetel otsest ajaloolist või muinsuskaitselist väärtust pole, on uuel omanikul mõistlikum
need lammutada. Valides hoonete lammutamise, tuleb arvestada kõige eelpool öelduga ehk
teha õiguslikus mõttes läbi sarnane protsess nagu uue hoone ehitamisegagi: koostada
lammutusprojekt, kooskõlastada see võrguvaldajatega ning lõpuks taotleda hoone
lammutamiseks ehitusluba. Lammutustööde alustamisel ja lõpetamisel tuleb kohalikule
omavalitsusele esitada teatised, korraldada lammutusjäätmete nõuetekohane utiliseerimine
ning lõpetada kogu protsess lõpeb korrektse jäätmeõiendi esitamisega.

Ehitusloa taotlemisel ehitise lammutamiseks tuleb esitada ehitusprojekt, milles sisalduvad
vähemalt:
1) lammutatavate konstruktsioonide loetelu;
2) lammutustööde kirjeldus, kasutatav tehnoloogia ja järjekord;
3) konstruktsioonide ajutise toestamise viisid;
4) lammutatavate ehitusmaterjalide ja -toodete ligikaudsed kogused ja käitlemiskohad

Kogu lammutamise protsessi tuleb vaadata tervikuna ja tinglikult saab selle jagada
järgmisteks suuremateks etappideks:

• Ettevalmistus. Selle käigus ühendatakse lahti lammutatava hoone

kommunikatsioonid, vajadusel sorteeritakse hoonesse jäänud sisustus vastavalt
edasisele käitlemisele või utiliseerimisele ja tühjendatakse hoone.

•  Kergemate konstruktsioonide lammutamine, vajadusel käsitsi. Selle eesmärk on

aidata kaasa jäätmete paremale eraldamisele ja sorteerimisele. Kergemateks
konstruktsioonideks on näiteks aknad, uksed, ripplaed, põrandakatted,
sisekommunikatsioonid jms.

•  Hoone põhikonstruktsioonide lammutamine.
• Ehitusjäätmete sorteerimine vastavalt jäätmete liigile, jäätmete kohapealne

töötlemine ja äravedu. Eesmärk on, et lammutusel tekkivad jäätmed saaksid
võimalikult keskkonnahoidlikult ja jäätmete võimalikku taaskasutust silmas pidavalt
sorteeritud ja käideldud.

•  Ehitusplatsi korrastamine, vajadusel pinnase täitmine, silumine, haljastuse rajamine

jms.

Kui eelnev käis suurema mastaabiga lammutustööde kohta, kus tegemist terve hoone või
vähemalt suurema osa lammutamisega, siis tasub meeles pidada, et ka väiksemad
lammutustööd, mille näiteks oma korteris ette võtate, vajavad planeerimist ja
kooskõlastamist.

Siinkohal saame omast kogemusest tuua kurbnaljaka näite ühest hiljutisest korterelamu
renoveerimisest. 1976. aastal ehitatud kortermaja renoveerimisprojekti aluseks oli maja
omaaegne ehitusprojekt. Renoveerimise käigus nähti muuhulgas ette, et kõigis korterites
paigaldatakse vannitoa seinale veesüsteemiga ühendatud käterätikuivati. Mõistagi planeeriti
käterätikuivatid ehitusprojekti järgsetele seintele. Ehitama hakates selgus aga kurb tõsiasi, et
kogu maja peale kokku oli täpselt kaks korterit, kus vannitoa ja tualettruumi vaheline sein
veel alles oli, ülejäänud korterites paigutunuks kuivati sõna otseses mõttes õhku. Tublid
ehitusmehed leidsid küll iga korteri puhul lahenduse ja töö sai tehtud, kuid märksa lihtsam
olnuks, kui korteriühistu korterites tehtud muudatustest teadlik olnuks.

Juhtub ka seda, et alumise korteri omanik otsustab maha võtta oma korteri seina kohast, kus
ülemise korteri omanikul seisab endisaegne portselani, kristalli ja entsüklopeediaid täis
tuubitud sektsioonkapp …. Seega tuleks ka korteris tehtavad lammutustööd paberile panna
ning enne mõne seina lammutamist tegevus ühistuga kooskõlastada.

​