Mis on vanade ehitiste puhul mõttekam: lammutamine või renoveerimine?

Ehkki kevadine eriolukord ja selle järelmid on oma jälje jätnud ka kinnisvarasektorile, on Eesti kinnisvaraturg jätkuvalt aktiivne ning 2020. aasta II kvartalis toimus kinnisvaratehinguid Maa-Ameti andmetel kõigest viiendiku võrra vähem, kui eelmisel aastal samal ajal: kokku üle 10 000. Seejuures kasvas kvartaalses võrdluses tehingute arv hoonestatud maade sektoris, oluliselt langes aga korterite ostu-müügi tehingute hulk. Hoonestatud maade sektoris omakorda oli suurim osakaal elamumaa sihtotstarbega kinnistute päralt. 

Kui räägime hoonestatud kinnistust, on üsna eelduspärane, et sellel paikneb üks või ka rohkem hooneid. Olles värske kinnistu- ja hoonete omanik, tuleb langetada otsus: mis ja kuidas edasi? Kui tegemist on uute hoonetega, pole muidugi küsimustki. Kuidas aga toimida siis, kui hooned pärinevad eelmise sajandi algusaastaist või ka keskpaigast? Suures plaanis kehtib reegel, et vana hoone lammutamine ja uue ehitamine kipuvad pahatihti olema nii soodsamad kui ka ehituslikus plaanis oluliselt lihtsamad kui renoveerimine. Olles ise renoveerinud eelmise sajandi esimesest poolest pärineva maja, kus kahe korruse peale leidsime tervelt ühe täisnurkse nurga, julgen eelöeldut praktilisest vaatest kinnitada.

Olles langetanud otsuse lammutamise kasuks, tuleb esmalt endale selgeks teha, mida, milleks ja millises järjekorras on vaja teha. Oleme teile hea meelega abiks kõiges, mis lammutamist puudutab, sest tegemist on sellega omajagu. Lammutustööd näivad kõrvalt vaadates lihtsad – mis see siis ära ei ole, natuke kuvaldaga vehkimist ja prahi kokku lükkamist – aga tegelikult see päris nii lihtne siiski ei ole. Kui lühidalt kokku võtta, kehtib ka lammutustööde puhul vana hea tõde: „Üheksa korda mõõda, üks kord lõika“ ehk õnnestumise ja hilisema peavalu vältimatuks eelduseks on korralik planeerimine. Oleme pikaajalise kogemuse varal omal nahal õppinud, et hästi koostatud plaan ja eelnevalt kindlalt määratletud tööde järjestus aitavad lammutustöödel kõige sujuvamalt ja optimaalsemalt kulgeda. 

See võib tunduda kummaline, aga on päris palju neid inimesi, kes arvavad, et oma kinnistul millegi lammutamine puudutab üksnes neid endid ning mingeid kooskõlastusi ega lube pole selleks tarvis. Paraku asjad päris nii lihtsad siiski ei ole. Vastavalt Eesti seadusandlusele on ka lammutamiseks vaja ehitusluba. Ehitusloa aluseks on ehitusprojekt ning loa väljastab kohalik omavalitsus ehk valla- või linnavalitsus. Ilma loata ehitise lammutamisega alustada ei tohi. Juhime lammutusprojekti algusest lõpuni ehk aitame esmalt koostada ja kooskõlastada vajalikud dokumendid ning korraldame lõpetuseks nii tekkinud prahi sorteerimise ja utiliseerimise kui vajadusel ka kinnistu haljastamise. 

Sageli tuleb ette ka olukordi, kus lammutamist vajab vaid osa hoonest, kuna teine osa on piisavalt heas seisus, ajastule omase väärtusega vms, et kaaluda hoone osalist säilitamist. Sel puhul tekib kohe küsimus, kas pererahvas peaks lammutustööde tegemise ajaks endale muu ulualuse otsima või saab ka teisiti? Hea planeerimise korral on vastus viimasele küsimusele „jah, saab ka teisiti“. Lisaks hoonete täielikule lammutamisele tegeleme ka osaliste lammutustöödega. Võime uhkusega öelda, et meie meistrid on omal alal pädevad ja kogenud ning tulevad toime ka keerulistes tingimustes. Kui kõiki tegevusi ja tööde etappe eelnevalt hoolikalt planeerida, saab osalised lammutustööd teostada hästi läbimõeldult samal ajal, kui hoones sees elatakse. Eeskujulik tööohutuse reeglitest, tööhügieenist ning -eetikast kinnipidamine on siinkohal mõistagi absoluutselt elementaarne ning meie meistrid saavad siin vaid eeskujuks olla. Võtke meiega ühendust nii suurte kui väikeste lammutustööde tegemiseks ning ühiselt leiame parimad lahendused!

helista