 Seda, et maja või suvila ehitamiseks on vaja projekti ning ehitusluba, teab enamasti igaüks,
kes ehitamisega kuigivõrd kokku on puutunud. See aga, et ehitusseadustiku kohaselt on ka lammutamine ehitamine, tuleb paljudele üllatusena. Eks see vähemasti keelelisest vaatenurgast mõnevõrra absurdihõnguline olegi, kuid seadus on seadus ning näeb ette, et ka lammutamiseks tuleb taotleda ehitusluba – lihtsuse huvides räägime edaspidi lammutusloast. Et oleks üheselt selge, mida tähendab lammutamine, toome siinkohal ära lammutamise õigusjärgse definitsiooni. Ehitise lammutamine on ehitamine, mille käigus ehitis eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale olemuslikult uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise ehitise ehitamisega, see tähendab püstitamise või rajamisega. Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu. Sageli, eeskätt maapiirkondades, müüakse kinnistuid koos hoonetega, mis on kehvas seisukorras, pahatihti sisse varisenud katuste või seinakonstruktsioonidega. Kui säärastel hoonetel otsest ajaloolist või muinsuskaitselist väärtust pole, on uuel omanikul mõistlikum need lammutada. Valides hoonete lammutamise, tuleb arvestada kõige eelpool öelduga ehk teha õiguslikus mõttes läbi sarnane protsess nagu uue hoone ehitamisegagi: koostada lammutusprojekt, kooskõlastada see võrguvaldajatega ning lõpuks taotleda hoone lammutamiseks ehitusluba. Lammutustööde alustamisel ja lõpetamisel tuleb kohalikule omavalitsusele esitada teatised, korraldada lammutusjäätmete nõuetekohane utiliseerimine ning lõpetada kogu protsess lõpeb korrektse jäätmeõiendi esitamisega. Ehitusloa taotlemisel ehitise lammutamiseks tuleb esitada ehitusprojekt, milles sisalduvad vähemalt: 1) lammutatavate konstruktsioonide loetelu; 2) lammutustööde kirjeldus, kasutatav tehnoloogia ja järjekord; 3) konstruktsioonide ajutise toestamise viisid; 4) lammutatavate ehitusmaterjalide ja -toodete ligikaudsed kogused ja käitlemiskohad Kogu lammutamise protsessi tuleb vaadata tervikuna ja tinglikult saab selle jagada järgmisteks suuremateks etappideks:
edasisele käitlemisele või utiliseerimisele ja tühjendatakse hoone.
konstruktsioonideks on näiteks aknad, uksed, ripplaed, põrandakatted, sisekommunikatsioonid jms.
võimalikult keskkonnahoidlikult ja jäätmete võimalikku taaskasutust silmas pidavalt sorteeritud ja käideldud.
Kui eelnev käis suurema mastaabiga lammutustööde kohta, kus tegemist terve hoone või vähemalt suurema osa lammutamisega, siis tasub meeles pidada, et ka väiksemad lammutustööd, mille näiteks oma korteris ette võtate, vajavad planeerimist ja kooskõlastamist. Siinkohal saame omast kogemusest tuua kurbnaljaka näite ühest hiljutisest korterelamu renoveerimisest. 1976. aastal ehitatud kortermaja renoveerimisprojekti aluseks oli maja omaaegne ehitusprojekt. Renoveerimise käigus nähti muuhulgas ette, et kõigis korterites paigaldatakse vannitoa seinale veesüsteemiga ühendatud käterätikuivati. Mõistagi planeeriti käterätikuivatid ehitusprojekti järgsetele seintele. Ehitama hakates selgus aga kurb tõsiasi, et kogu maja peale kokku oli täpselt kaks korterit, kus vannitoa ja tualettruumi vaheline sein veel alles oli, ülejäänud korterites paigutunuks kuivati sõna otseses mõttes õhku. Tublid ehitusmehed leidsid küll iga korteri puhul lahenduse ja töö sai tehtud, kuid märksa lihtsam olnuks, kui korteriühistu korterites tehtud muudatustest teadlik olnuks. Juhtub ka seda, et alumise korteri omanik otsustab maha võtta oma korteri seina kohast, kus ülemise korteri omanikul seisab endisaegne portselani, kristalli ja entsüklopeediaid täis tuubitud sektsioonkapp …. Seega tuleks ka korteris tehtavad lammutustööd paberile panna ning enne mõne seina lammutamist tegevus ühistuga kooskõlastada.
2 Comments
|
ArchivesCategories |
RSS Feed
Info |
Menüü |
Sotsiaalmeedia |