Seda, et maja või suvila ehitamiseks on vaja projekti ning ehitusluba, teab enamasti igaüks,
kes ehitamisega kuigivõrd kokku on puutunud. See aga, et ehitusseadustiku kohaselt on ka lammutamine ehitamine, tuleb paljudele üllatusena. Eks see vähemasti keelelisest vaatenurgast mõnevõrra absurdihõnguline olegi, kuid seadus on seadus ning näeb ette, et ka lammutamiseks tuleb taotleda ehitusluba – lihtsuse huvides räägime edaspidi lammutusloast. Et oleks üheselt selge, mida tähendab lammutamine, toome siinkohal ära lammutamise õigusjärgse definitsiooni. Ehitise lammutamine on ehitamine, mille käigus ehitis eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale olemuslikult uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise ehitise ehitamisega, see tähendab püstitamise või rajamisega. Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu. Sageli, eeskätt maapiirkondades, müüakse kinnistuid koos hoonetega, mis on kehvas seisukorras, pahatihti sisse varisenud katuste või seinakonstruktsioonidega. Kui säärastel hoonetel otsest ajaloolist või muinsuskaitselist väärtust pole, on uuel omanikul mõistlikum need lammutada. Valides hoonete lammutamise, tuleb arvestada kõige eelpool öelduga ehk teha õiguslikus mõttes läbi sarnane protsess nagu uue hoone ehitamisegagi: koostada lammutusprojekt, kooskõlastada see võrguvaldajatega ning lõpuks taotleda hoone lammutamiseks ehitusluba. Lammutustööde alustamisel ja lõpetamisel tuleb kohalikule omavalitsusele esitada teatised, korraldada lammutusjäätmete nõuetekohane utiliseerimine ning lõpetada kogu protsess lõpeb korrektse jäätmeõiendi esitamisega. Ehitusloa taotlemisel ehitise lammutamiseks tuleb esitada ehitusprojekt, milles sisalduvad vähemalt: 1) lammutatavate konstruktsioonide loetelu; 2) lammutustööde kirjeldus, kasutatav tehnoloogia ja järjekord; 3) konstruktsioonide ajutise toestamise viisid; 4) lammutatavate ehitusmaterjalide ja -toodete ligikaudsed kogused ja käitlemiskohad Kogu lammutamise protsessi tuleb vaadata tervikuna ja tinglikult saab selle jagada järgmisteks suuremateks etappideks:
edasisele käitlemisele või utiliseerimisele ja tühjendatakse hoone.
konstruktsioonideks on näiteks aknad, uksed, ripplaed, põrandakatted, sisekommunikatsioonid jms.
võimalikult keskkonnahoidlikult ja jäätmete võimalikku taaskasutust silmas pidavalt sorteeritud ja käideldud.
Kui eelnev käis suurema mastaabiga lammutustööde kohta, kus tegemist terve hoone või vähemalt suurema osa lammutamisega, siis tasub meeles pidada, et ka väiksemad lammutustööd, mille näiteks oma korteris ette võtate, vajavad planeerimist ja kooskõlastamist. Siinkohal saame omast kogemusest tuua kurbnaljaka näite ühest hiljutisest korterelamu renoveerimisest. 1976. aastal ehitatud kortermaja renoveerimisprojekti aluseks oli maja omaaegne ehitusprojekt. Renoveerimise käigus nähti muuhulgas ette, et kõigis korterites paigaldatakse vannitoa seinale veesüsteemiga ühendatud käterätikuivati. Mõistagi planeeriti käterätikuivatid ehitusprojekti järgsetele seintele. Ehitama hakates selgus aga kurb tõsiasi, et kogu maja peale kokku oli täpselt kaks korterit, kus vannitoa ja tualettruumi vaheline sein veel alles oli, ülejäänud korterites paigutunuks kuivati sõna otseses mõttes õhku. Tublid ehitusmehed leidsid küll iga korteri puhul lahenduse ja töö sai tehtud, kuid märksa lihtsam olnuks, kui korteriühistu korterites tehtud muudatustest teadlik olnuks. Juhtub ka seda, et alumise korteri omanik otsustab maha võtta oma korteri seina kohast, kus ülemise korteri omanikul seisab endisaegne portselani, kristalli ja entsüklopeediaid täis tuubitud sektsioonkapp …. Seega tuleks ka korteris tehtavad lammutustööd paberile panna ning enne mõne seina lammutamist tegevus ühistuga kooskõlastada.
2 Comments
Ehkki kevadine eriolukord ja selle järelmid on oma jälje jätnud ka kinnisvarasektorile, on Eesti kinnisvaraturg jätkuvalt aktiivne ning 2020. aasta II kvartalis toimus kinnisvaratehinguid Maa-Ameti andmetel kõigest viiendiku võrra vähem, kui eelmisel aastal samal ajal: kokku üle 10 000. Seejuures kasvas kvartaalses võrdluses tehingute arv hoonestatud maade sektoris, oluliselt langes aga korterite ostu-müügi tehingute hulk. Hoonestatud maade sektoris omakorda oli suurim osakaal elamumaa sihtotstarbega kinnistute päralt.
Kui räägime hoonestatud kinnistust, on üsna eelduspärane, et sellel paikneb üks või ka rohkem hooneid. Olles värske kinnistu- ja hoonete omanik, tuleb langetada otsus: mis ja kuidas edasi? Kui tegemist on uute hoonetega, pole muidugi küsimustki. Kuidas aga toimida siis, kui hooned pärinevad eelmise sajandi algusaastaist või ka keskpaigast? Suures plaanis kehtib reegel, et vana hoone lammutamine ja uue ehitamine kipuvad pahatihti olema nii soodsamad kui ka ehituslikus plaanis oluliselt lihtsamad kui renoveerimine. Olles ise renoveerinud eelmise sajandi esimesest poolest pärineva maja, kus kahe korruse peale leidsime tervelt ühe täisnurkse nurga, julgen eelöeldut praktilisest vaatest kinnitada. Olles langetanud otsuse lammutamise kasuks, tuleb esmalt endale selgeks teha, mida, milleks ja millises järjekorras on vaja teha. Oleme teile hea meelega abiks kõiges, mis lammutamist puudutab, sest tegemist on sellega omajagu. Lammutustööd näivad kõrvalt vaadates lihtsad – mis see siis ära ei ole, natuke kuvaldaga vehkimist ja prahi kokku lükkamist – aga tegelikult see päris nii lihtne siiski ei ole. Kui lühidalt kokku võtta, kehtib ka lammutustööde puhul vana hea tõde: „Üheksa korda mõõda, üks kord lõika“ ehk õnnestumise ja hilisema peavalu vältimatuks eelduseks on korralik planeerimine. Oleme pikaajalise kogemuse varal omal nahal õppinud, et hästi koostatud plaan ja eelnevalt kindlalt määratletud tööde järjestus aitavad lammutustöödel kõige sujuvamalt ja optimaalsemalt kulgeda. See võib tunduda kummaline, aga on päris palju neid inimesi, kes arvavad, et oma kinnistul millegi lammutamine puudutab üksnes neid endid ning mingeid kooskõlastusi ega lube pole selleks tarvis. Paraku asjad päris nii lihtsad siiski ei ole. Vastavalt Eesti seadusandlusele on ka lammutamiseks vaja ehitusluba. Ehitusloa aluseks on ehitusprojekt ning loa väljastab kohalik omavalitsus ehk valla- või linnavalitsus. Ilma loata ehitise lammutamisega alustada ei tohi. Juhime lammutusprojekti algusest lõpuni ehk aitame esmalt koostada ja kooskõlastada vajalikud dokumendid ning korraldame lõpetuseks nii tekkinud prahi sorteerimise ja utiliseerimise kui vajadusel ka kinnistu haljastamise. Sageli tuleb ette ka olukordi, kus lammutamist vajab vaid osa hoonest, kuna teine osa on piisavalt heas seisus, ajastule omase väärtusega vms, et kaaluda hoone osalist säilitamist. Sel puhul tekib kohe küsimus, kas pererahvas peaks lammutustööde tegemise ajaks endale muu ulualuse otsima või saab ka teisiti? Hea planeerimise korral on vastus viimasele küsimusele „jah, saab ka teisiti“. Lisaks hoonete täielikule lammutamisele tegeleme ka osaliste lammutustöödega. Võime uhkusega öelda, et meie meistrid on omal alal pädevad ja kogenud ning tulevad toime ka keerulistes tingimustes. Kui kõiki tegevusi ja tööde etappe eelnevalt hoolikalt planeerida, saab osalised lammutustööd teostada hästi läbimõeldult samal ajal, kui hoones sees elatakse. Eeskujulik tööohutuse reeglitest, tööhügieenist ning -eetikast kinnipidamine on siinkohal mõistagi absoluutselt elementaarne ning meie meistrid saavad siin vaid eeskujuks olla. Võtke meiega ühendust nii suurte kui väikeste lammutustööde tegemiseks ning ühiselt leiame parimad lahendused! |
ArchivesCategories |